Olen selle 20 minuti jooksul, mis ma siin olen olnud, suutnud välja lülitada turvakaamerad. Lõpuks leidsin desktopilt õige ikooni, aga milline on just see nupp, mida vajutada, et kõik tööle hakkaks!?
Pärast pikka [rohkem nagu mõneminutilist] siseheitlust teemal "Kas peaks kellelegi helistama? Mis siis kui nad veel magavad? Mis siis kui ma midagi väga vussi keeran?" helistasin haldusjuhile, kes ütles et nojah okei, proovi seda parooli ja teist parooli ja saingi hakkama. Vussi siiski midagi ei läinud. Ei olnudki piinlik !
Lisaks, vaatamata sellele, et on veel üsna varajane hommik, vähemalt Mau-korteri jaoks küll, käis meil juba külaline. See oli nimelt postionu. Siku veel magas, aga mina õnneks juba askeldasin. Äkki kuulsin koputust, aga pika treenimise tulemusena teadsin koheselt, et see koputus ei olnud mitte meie korterile mõeldud. Arvasin valesti, sest nii nagu meie korteris võib koputusi segamini ajada ning naabrite telefonihelina peale oma telefonile [mitte tingimata ainult telefonile] vastama kippuda, siis kuulsingi läbi seina, et otsitakse korterit number 5. "See oleme ju meie," mõtlesin ning avasin ukse, et postionu ja naabritädi kimbatusest päästa. Onu oli üsna tusane, et meil korterinumbreid pole. Ta otsis Sikut, kes magas ning kelle ma pidin üles äratama, sest tuleb välja, et see, et ma Siku korterikaaslane olen ei piisa mitte karvavõrdki selle jaoks, et tema saadetisi vastu võtta. Või siis äkki ma lihtsalt ei meeldinud postionule, sest ta arvas, et ma meelega meie korterinumbrid ära olin võtnud, et talle vingerpussi mängida.
Krissu on ikka oma lebolas, aga kujutage ette minu üllatust, kui sain teada, et Siku va tööl elaja ei lähegi täna tööle, tal on hoopis vaba päev. Huvitav, mis ta küll sellega peale hakkab?
No comments:
Post a Comment