2:43

Oleme käinud loengus, naernud, tulnud lagedale erinevate absurdsete ideedega, tohutult söönud, õppinud ja õhtu lõpetanud hilisel kellaajal köögis istudes ja arutledes selle üle, millised peaksid olema lastele tehtavad jõulukingid ning kui palju üldse laste soovide/nõudmistega poes kaasa minna. Ja siis tegelikult on peas see, et milleks üldse rapsida ja pabistada? Ja filoosoofia... mis siis, kui see reaalsus on tegelikult uni? Ja nüüd, kui me läheme magama, siis alles algab elu. Aga mis on elu? Reaalsus? Praegune hetk?-Seda ju ei ole, sest see hetk, millal ma seda kirjutan, on juba läinud, see pole püsiv. Kui miski on nii kiiresti hajuv, siis kui tõenäoline on tema olemasolu? Kas see hetk on minu jaoks olemas? Mida ma tunnen sellel hetkel, kui ma ei saa sellele konkreetsele hetkele mõelda, sest see on juba minevik, mis tähendab, et peaksin rääkima sellest, mida tundsin?

Ja siis filosoofia naerab kuskil nurgas:

PS! Kuuleme sosinad-susinad-masinaid-rosinaid-usinaid ehk pole täpselt kindel, mida, aga see on midagi.