Peab ka mainima, et Mau-korter pidas 22.jaanuaril lõpuks ära oma jõulupeo. See, et jõulud meile jõudsid tervelt kuu hiljem oli tingitud asjaolust, et detsembris on isegi jõule ja saginat igal pool maru palju ning mõtlesime, et jaanuar on rahulikum. Seega leidsime kuupäeva, mil oleme ise kodus ja ka meie suur abiline ning valgustaja, Kristo, Viljandis. Jagasime kingitusi, mängisime Nööbiga ning sõime kõhud täis rohkem kui oleks olnud vaja.
Hoolimata järgmisel päeval meid valitsenud hommiku- ja eksamiväsimusest hakkasime koristama ning mõtlesime, et miks siis mitte juba ka toad ümber tõsta.
Kerttu sai nüüd endale täiesti oma toa ja meie Kristiiniga lihtsalt suurema ruumi elamiseks. Ja uskuge või mitte- pärast üheksat kuud siin elamist ei maga ka mina enam põrandal!
Nüüd on küll tunne, et oleme täielikult sisse kolinud ja saab mugavalt-mõnusalt olla. Kui ainult asjad lõpetaksid katki minemise...
Ja lõpetuseks veel pilt Nööbist. Magav laps on kõige parem laps.
No comments:
Post a Comment