Olukord kell 21:14
Signe lihtsalt istub, sööb melonit ja kuulab Bryan Adamsit.
Kristiin lihtsalt istub, sööb melonit ja vaatab mingi kunstniku pilti, kes on täiesti väljaspool teemat.
Kerttut pole hetkel kodus, aga selleks, et ta istumisest üldse välja ei jääks, siis ta läks teatrisse. Istuma.
Ei, see ei ole lihtsalt random tekst, see on lühikirjeldus sellest, kuidas me teeme homseks loenguks seminaritööd.
Me oleme ka varem istunud.
Meile meeldib istuda.
Istumine.
Peale istumise meeldib meile veel kookospiimast juustu süüa. Seda kulub meil päevas juba peaaegu, et pool kilo ning selle kookosjuustu nimel oleme paljuks võimelised. Kerttu ostis selleks nimelt lausa vispli, sest see minivispel, millega alguses juustu tegime, oli isegi meie, väikeste inimeste jaoks liialt pisike.
Siin on näha seda imelist kookospiimast juustu, imelisel riisileivakesel, basiiliku imelise lehekesega. Kõik see asetseb Kerttu imeilusal taldrikul
Aga rääkides üldse tänasest päevast, siis Kristiin sai kätte paki, mis oli juba umbes kuu ja kaks nädalat hilinenud, nii et ta on nüüd õnnelik.
Aga õnnelik ei ole mitte ainult tema, vaid ka Kerttu, sest ka tema sai täna paki. Tänu sellele pakile muutub Kerttu kantrinaiseks. Selline imeline pakk. Muudab kohe imagot ja puha.
Signe ei saanud ühtegi pakki. Aga ta on ka õnnelik
No comments:
Post a Comment