Oktoobrikuu viimane neljapäev

Jõudsime täna oma õppereisilt koju pisut vähemuses- sinna läks meid kolm, kuid tagasi Viljandisse jõudsid ainult Signe ja Kerttu. Need kaks maandusid koju jõudes kohe kott-toolile ja köögitoolile ning ega nad õhtu jooksul enda asukohta väga muutnud ei olegi. Aeg-ajalt on kostnud neile omast naeru (loomapiltide vaatamise naeru) ühest nurgast, siis jälle teisest nurgast. Ning aeg-ajalt jälle küsinud üksteiselt, et "kuule, mis teed?" või "kuule, mis me teha võiksime?" Aga ega need küsimused eriti kaugele ei viinud, ikka olid nad oma turvalises istuvas asendis edasi.

Aga no mis me sest reisist ikka pikalt räägime. Räägime pigem sellest, et meie korteri seinad kajavad päris hästi läbi. Peale selle, et kuuleme tihti, kuidas naabritel külalised käivad (ning siis taipame, et meil tõesti endal ei ole sõpru, sest meil eriti külalisi nagu ei käigi), kuuleme ka seda, mis telefonihelin meie naabritädil on. Kuid see pole veel kõik, me saame ka targaks tänu sellele, et seinad hästi läbi kajavad ning et naabritädil televiisor on. Täna wc-s käies sain teada, et kastanimunad on väga tervislikud ja neid tuleb korjata, nimelt parandavat nad vereringet!

Tegelikult meil ühel heal päeval käisid küll külalised, pidi kohe pilti tegema. Toredad inimesed.
(See, et Krissu on pildil, ei tähenda, et ta oleks ka külaliste hulgas. See, et Signet ei ole pildil, ei tähenda, et ta ei oleks siis kodus olnud, aga see, et Kerttut pole, tähendab küll.)