Videomeenutus poest

Ahhoiah-juhhuiah!

Kerttu on üksi kodus ning nagu ikka alates ärkamisest kuni praeguseni, ehk kaheteistkümnest neljani lihtsalt arvutis istunud. Krissu on Tallinnas ja Siku tööl. Tuleb välja, et oma aja üksi huvitavalt sisustamine on väga raske. 

Sellegipoolest ei olnud see tühja istumine täiesti kasutu, sest suutsin ära organiseerida mõned arvutis segamini olnud pildikaustad ning arvuti ja telefoni ära sünkroniseerida(keeruline sõna).

Muide, seoses keeruliste sõnadega: 

surrogaatema on sama keeruline sõna kui akuraatlasipuu,

mitte, et nendel sõnadel omavahel üldse mingi seos oleks.

Siin on videomeenutus mau-korteri poekäigust:

Kusjuures kokkuvõttes sõigi Krissu ühel päeval riisi kanaga ning teisel päeval kana ja riisi ja makarone.

Lõpetuseks vastus küsimusele Mis häält teeb piim?

(Samast seeriast küsimused: 

Kust tulevad sokid?

Mida pilved kardavad?

ning

Mida inimesed söövad?)

Mis häält teeb piim?

PS!: naabritele on saabunud külalised ja keegi laulis just koridoris "olin mina alles noori mieesi, olin alles noori mieesi". Jätkuvad summutatud kitarrihelid ja inimeste hääled.. meil on ikka veel seinad õhukesed. Rahvast aina koguneb ning ka muusikainstrumentide valik on laienenud viiulile ja trompetile (või siis ma ei tunne pille ega hääli ja tegelt on seal ikka
veel ainult kitarr ja hulk inimesi).

Oktoobrikuu viimane neljapäev

Jõudsime täna oma õppereisilt koju pisut vähemuses- sinna läks meid kolm, kuid tagasi Viljandisse jõudsid ainult Signe ja Kerttu. Need kaks maandusid koju jõudes kohe kott-toolile ja köögitoolile ning ega nad õhtu jooksul enda asukohta väga muutnud ei olegi. Aeg-ajalt on kostnud neile omast naeru (loomapiltide vaatamise naeru) ühest nurgast, siis jälle teisest nurgast. Ning aeg-ajalt jälle küsinud üksteiselt, et "kuule, mis teed?" või "kuule, mis me teha võiksime?" Aga ega need küsimused eriti kaugele ei viinud, ikka olid nad oma turvalises istuvas asendis edasi.

Aga no mis me sest reisist ikka pikalt räägime. Räägime pigem sellest, et meie korteri seinad kajavad päris hästi läbi. Peale selle, et kuuleme tihti, kuidas naabritel külalised käivad (ning siis taipame, et meil tõesti endal ei ole sõpru, sest meil eriti külalisi nagu ei käigi), kuuleme ka seda, mis telefonihelin meie naabritädil on. Kuid see pole veel kõik, me saame ka targaks tänu sellele, et seinad hästi läbi kajavad ning et naabritädil televiisor on. Täna wc-s käies sain teada, et kastanimunad on väga tervislikud ja neid tuleb korjata, nimelt parandavat nad vereringet!

Tegelikult meil ühel heal päeval käisid küll külalised, pidi kohe pilti tegema. Toredad inimesed.
(See, et Krissu on pildil, ei tähenda, et ta oleks ka külaliste hulgas. See, et Signet ei ole pildil, ei tähenda, et ta ei oleks siis kodus olnud, aga see, et Kerttut pole, tähendab küll.)

Meile esitati juba esimene kaebus, et meie blogi seisab. Niisiis tuleb end kokku võtta ja kirjutada mida on Mau korter nädalavahetusega korda saatnud.

Kerttu käis nädalavahetusel kodus ning kui ta Viljandisse tagasi tuli, oli tal kaasas kauaoodatud pesurest! Lõpuks ometi ei pea me pesu pestes oma riideid mööda korterit laiali laotama vaid saame need nüüd ilusasti kõik ühte kohta kuivama panna.

Signe tegeles nädalavahetusel ilmselgelt tööl käimisega. Mille muuga ta siis ikka tegeleb. Lisaks sellele oli ta tegelenud ilmselgelt ka popkorni tegemisega sest pühapäeva õhtul leidsime köögi põrandalt  ja kapi alt nii mõnegi popkorni, mille ta oli sinna enda jaoks peitnud. Et oleks ikka hiljem ka midagi süüa.

Krissu veetis oma nädalavahetuse pärnus. Pärnu oli väga pizzarohke ja ülimalt vahva. Krissu kohtas pärnus veel ühte Talmari sugulast, kes ei olnud kohe kindlasti mitte nii tore ja armas kui Talmar. Võimalik, et ta tahtis vaid uurida kuidas Talmaril läheb kuid Krissu ei soovinud kohe üldse temaga mingit sõprust luua.

Kui nüüd eilsed kohutavad sündmused kõrvale jätta, siis oli eile meil üsna vahva päev. Oli viha valitsemise loeng ning sellega ka meie koolipäev lõppes.
Õhtul otsustasid Krissu ja Signe, et lähevad teatrisse. Tegemist oli meie enda TÜ VKA teatritudengi, Jaanika Tammaru, diplomitööga mille nimi on PÖÖRIÖÖ. Etendus oli väga hea ning soovitame kõigil kel vähegi võimalik minna homme või ülehomme tartusse seda vaatama!

Homme sõidame me terve kursusega väljasõidule ning külastame erinevaid noortekeskusi. Eks siis näis kuidas väljasõit läheb ning kirjutame sellest lähemalt juba paari päeva pärast.


Meil oli täna akna taga üks nunnu mau!

Hõissa kauboi!

Neljapäeva õhtu, kell on 18:10.
Oleme edukalt üle elanud rebastenädala ja praegu teeme ettevalmistusi peo jaoks.

Krissu üritab jalga tõmmata Kerttu pükse, mis tulid just pesust ja on veel, föönitamisest hoolimata, läbimärjad.

Siku üritab endale teha kaabut, mis peaks siis valmima pensionäride peo jaoks ostetud elegantsest kübarast.

Kerttu tahtis ka pilti ja Krissu aitas teda fööniga - selve foto time!

Täna ärkasid Siku ja Kerttu kell 6.oo varahommikul enne kukke ja koitu, et minna kooli vahvaid rebasekutsusid nende hommikuvõimlusel üle vaatama. Koju jõudmise ajaks oli Krissu juba üleval ning õppis vahvasti õppimise ja õpetamise eksamiks, mille Kerttu ja Siku üle lasid, va ülelaskjad.

Muidu on tore, õues on tunda lumememmede ja jääkuningannade kargeid hingeõhkusid..tähendab räme külm on, nägu oleks peaaegu ära tulnud.

Ebola

Hoolimata sellest, et me tegelesime eile istumisega, saime siiski oma powerpointi tehtud ning tänane esitlus läks meil ka oodatust paremini. Jee! 

Eesti kultuurilugu - läbi!

Kerttu on täna hästi tusane ja segaduses, sest teda vaevavad täpid. Täpid ja laigud igal pool üle keha. Kahtlustame, et ehk tuleb see juustust mida me viimasel ajal liiga palju tarbime. Loodame südamest, et Kerttut ei ole tabanud ebola ja kõik läheb hästi. 

Hetkel, kell 14.50, on olukord selline, et Krissu ja Kerttu sõid end kurguauguni täis ja tegelevad jätkuvalt istumisega. Vähemalt on neil tore laulda ja pühendada oma laulud lugupeetud härradele, Talmarile ja Toomasele. 

Signe on hästi entukas ja veedab oma aega koolis ja tegeleb targaks saamisega. Me ei pane seda pahaks, las õpib. 

Teine päev

Olukord kell 21:14

Signe lihtsalt istub, sööb melonit ja kuulab Bryan Adamsit.

Kristiin lihtsalt istub, sööb melonit ja vaatab mingi kunstniku pilti, kes on täiesti väljaspool teemat.

Kerttut pole hetkel kodus, aga selleks, et ta istumisest üldse välja ei jääks, siis ta läks teatrisse. Istuma.

Ei, see ei ole lihtsalt random tekst, see on lühikirjeldus sellest, kuidas me teeme homseks loenguks seminaritööd.

                                                         Me oleme ka varem istunud.

                                                                 Meile meeldib istuda.

Istumine.

Peale istumise meeldib meile veel kookospiimast juustu süüa. Seda kulub meil päevas juba peaaegu, et pool kilo ning selle kookosjuustu nimel oleme paljuks võimelised. Kerttu ostis selleks nimelt lausa vispli, sest see minivispel, millega alguses juustu tegime, oli isegi meie, väikeste inimeste jaoks liialt pisike.

Siin on näha seda imelist kookospiimast juustu, imelisel riisileivakesel, basiiliku imelise lehekesega. Kõik see asetseb Kerttu imeilusal taldrikul

Aga rääkides üldse tänasest päevast, siis Kristiin sai kätte paki, mis oli juba umbes kuu ja kaks nädalat hilinenud, nii et ta on nüüd õnnelik.

Aga õnnelik ei ole mitte ainult tema, vaid ka Kerttu, sest ka tema sai täna paki. Tänu sellele pakile muutub Kerttu kantrinaiseks. Selline imeline pakk. Muudab kohe imagot ja puha.

Signe ei saanud ühtegi pakki. Aga ta on ka õnnelik

Heippadi-hei-hei!

Jakobsoni tänava Mau-korter avab oma telgitaguste uksed ning laseb laiemal avalikkusel ekraani vahendusel meie mõtisklustest, töödest, tegemistest ja lullilöömisest osa saada.

Järgnevalt üsnagi randoomsed ülestähendused, mis hetkel tundusid mulle vajalikud või asjakohased.

Korteri elanikkond:

- Talmar Võrk, elas meil köögiakna nurgas. Oli kurt ning plaksutas, kui me talle laulsime. Hüüdnimi hellitlevalt Tuhka-Tallu, sest päeval, kui meie kodust ära olime, meeldis talle koristada. Viibis üsna kaua, aga kahjuks on praeguseks ära kolinud. Ilmselt ülerahvastatuse või tuuletõmbe tõttu. Meeldiv härra.

- Toomas Tiib, kolis sisse veidi enne Talmari lahkumist. Muidusööja ning üleüldiselt tüütu tegelane. Nüüdseks teadmata kadunud. 

- Vahepeal seadis end sisse meie köögikappidesse, täpsemalt kuivainetesse, üks teatud sorti kummaline kärgpere, kes laienes väga kiiresti. Ilmselt oli nende salaplaan Mau-korteri okupeerimine, sest köök on ju ometigi kodu süda. Õnneks põhjaliku salamissiooni käigus kõrvaldasime nende redutamispaiga, siiski ilmutvad end veel viimased ellujääjad. Püsime tugevad! 

Ootame järgmisi külalisi..

Ebaõppimised:

Kui "koi" on omadusõna, siis kuidas on selle ülivõrre?

Koi - Koim - Ülikoim !

Võibolla hoopis koiim või siis koijim?

Täna:

Täna lasime loengud üle, et kasside-koerte varjupaigas käia Viltsus. 

Oh seda rõõmu ja õnne need väiksed ja natuke suuremad karvapallid tuua võivad. 

Et Krissu end väljajäetuna ei tunneks.

Lõpetuseks:

Anname endast parima, et suudaksime seekord ühe asjaga järjepidevalt ja päriselt tegeleda!