Kuused ei tea midagi

Suur jõulutuhin on nüüd möödas ja oleme Sikuga taas koju jõudnud. Ma arvan et meie kõigi jõulud möödusid umbes nii..

Viljandis on niii niii hea ja siin on tohutult palju lund, uskumatu!  Käisime eile õhtul isegi pargis möllamas ja püherdasime lumes nagu väikesed lapsed. Noh meil endal oli vähemalt vägagi lõbus.

Nüüd istume siin ja õpime. Teadus- ja loometöö metodoloogia ja filosoofia on hetkel kaks suurt kohustust, millega me kohe kuidagi ei suuda hakkama saada. 9. jaanuar ja 23. jaanuar tõotavad tulla hirmsad.

Noh kohe vahetame selle aasta ka ära ja loodame et ehk tuleb koos uue aastaga ka natuke seda motivatsiooni ja tarkust juurde. Jõuluvana seda ju meile kahjuks ei toonud. Aga see-eest tõi jõuluvana meile igasuguseid muid hästi vahvaid kinke. Aitäh jõuluvana ja päkapikud!




Kui ma koju jõudsin, ootas mind ees selline koridor ja köök... õnneks sain teada, et need siiski ei olnud vargad, kes meil vahepeal kodus olid käinud.

                                                Avastasime Sikuga, et Kerttule meeldib külmkapis
                                                hoida tühja karpi. Ilmselt on see talle siis väga oluline.

Talvine ja lumine Viljandi on ju niiiii ilus! 

JÕULUD

Okei, olen vist tiba hiljaks jäänud, sest kell on juba palju, aga sellest hoolimata soovin teile kõigile suurepäraseid pühi ja imearmsaid jõule! Loodan, et kõigi jõulud on lume, piparkoogi, glögi ja loomulikult kingirihke!

Krissu kodu hetk enne jõuluõhtut:

Kerttul oli sel ajal jõulusööming juba täies hoos:

Siku pole oma olukorrast kahjuks siiani pilti teinud, nii et Siku jõuludest meil ülevaade puudub, aga usun, et tal on lihtsalt nii vahvad jõulud, et pole aega pildistadagi :)

*Misasja? Mis õhtusöök? Signe õppis filosoofia ajalugu*

Mau!

Meie korterisse on kolinud järgmine elanik küpsis nimega Kalju, sest ta näeb välja nagu Titanicu põhja lasknud jäämägi.
Kerttul on seljas suur pusa ja üsna laiad püksid ning ta näeb välja nagu kott. Jah Kerttu, sa oled kott.

Ilmselgelt pärast blogi avalikuks tegemist ei ole me suutnud end ikkagi kokku võtta ega siia midagi väga kirjutada. See on natuke kurb, sest meil olid ikka suured plaanid sellega ja olime alguses nii vaimustuses sellest blogist.

Vahepeal oleme olnud tegevuses kooliga, sest et noh isegi Külli käis meiega rääkimas, et nüüd peame end küll kõik kiiremas korras kokku võtma kui tahame selle semestri korralikult ära lõpetada. Nii me siis olemegi siin oma seminaritöödega hõivatud olnud. Kes rohkem, kes vähem, aga vajalikud asjad oleme vist nüüdseks ikkagi tehtud saanud. Loodame, et elame need jaanuarikuu filosoofia ja TLM eksamid ka üle, siis saab jälle veidi rahulikumalt hingata.

Nüüd on kätte jõudnud koolivaheaeg ja kohe on kohal ka jõulud. Täna on viimane õhtu mil me kõik kolmekesi korraga kodus oleme. Otsustasime, et sööme küpsiseid, jutustame ja mängime kaarte ja soovime üksteisele ilusaid jõule.

Armsaid jõule ja vahvat aastavahetust teilegi! ;)

Vaba Lava - TEHTUD!

Homme oleks see päev, kui oleks täis kaks nädalat mil me pole blogisse ühtki postitust teinud kuid õnneks ei lase ma sel juhtuda ning kirjutan enne kui kaks nädalat täis saab.

Vahepeal on toimunud päris palju. Oleme näinud kohutavalt palju tööd ja vaeva ning lõpuks oleme suutnud ära pidada ka oma Vaba Lava. Kogu asi toimus siis Vilma maja puutöökojas ja esinejaid oli lõpuks kokku 11 ning rahvast tuli kohale oodatust rohkem. Oleme ise väga väga rahul ning oleme saanud ka üsna palju tagasisidet ja häid sõnu. Oleme nüüd ühe suure suure kogemuse võrra rikkamad. Aitäh kõigile veelkord! :)

                                          Foto: Kerttu Kruusla

                                          Foto: Kerttu Kruusla

                                          Foto: Kerttu Kruusla. Esinejate seas oli ka TÜ VKA direktor Anzori                                                     Barkalaja.

                                          Foto: Kerttu Kruusla

                                          Foto: Kerttu Kruusla. Meie Karikas, mis läks võitjatele, Dirty Butterfly'le.                                             Tooli meisterdas Liisgren Pärnsalu.

Lisaks tagasisidele külalisteraamatus, saime tagasisidet ka kõikjal mujal. Suurepärane, et inimesed võtsid vaevaks välja tuua nii kriitikat kui ka kiitust. 

Tegelikult käisime veel nädalavahetusel Siku, Laura ja Liisgreniga Kadri-Kantril Curly Stringse kuulamas ja niisama pidutsemas. Üle pika aja oli jälle nii tore ise kusagil väljas käia ja tantsida.

Kuna aga Vaba Lava korraldamine on võtnud meilt juba viimased paar nädalat kogu meie aja, on muud kohustused täiesti tahaplaanile jäänud ning istume nüüd siin ja oleme hädas. Tuleb end uuesti kooli ja õppimise lainele viia.

Kerttu läks juba mitu tundi tagasi kodust minema, öeldes et otsib omale mõne hea koha kus ta suudaks keskenduda ja õppida. Seega, ei oska ma tema asukoha kohta mitte midagi rohkem öelda, sest ta ei ole veel endiselt koju tagasi tulnud. Signe istub hetkel arvutis, sööb mandariine ja kurdab, et ei oska millestki turundusplaani kirjutada. Mina istun ja joon teed ning mõtlen, et ma ei täitnud oma eesmärke mis ma endale hommikul panin ja olen nüüd natuke tusane iseenda peale kuid ehk aitab mind nädalavahetus ning suudan oma esseed/referaadid nädalavahetusel ära teha.
Arutame Sikuga Vaba Lava piltide üle ja oleme väga segaduses, et kuidas ja kuhu neid üles saaks panna, aga loodame et saame selelga varsti hakkama.


Lõpetuseks siia üks tore laisku, kes iseloomustab meid kolme päris hästi.

Turundus

Siis kui Krissu on Tallinnas ja Kerttu-Siku peavad homseks turunduse kontrolltööks õppima, ehk vastama kordamisküsimustele ning need vastused ka ära õppima.

Siku istub suures toas ja Kerttu köögis. Oleme ära jaganud küsimused, millele üks ja teine vastama peab. Toimub õppetöö, aga õnneks sai nii, et see küsimustele vastamise osa jäi ära, nüüd on üle vaid küsimused ära õppida.

Kerttu: "Siku, kas sa õpid?"
Siku: "Ei, sest küsimustele on ju vastused olemas."

Tarkusetera: kõikidele küsimustele on vastused olemas.
Ja äkitselt on õppimine teisejärguline.

Lisaks käisid Siku-Kerttu eile Romaanis, mängisid kaarte ja tegid hummust. Siku oli nii tubli, et istus 6 tundi turunduses.

Kerttu istus ka turunduses, 1.5 tundi.

Vaba lava

Kerttu: "Meil on 1009 page view'i"
Siku: "See on rohkem kui 2"

Krissul oli loengus igav.

Siku(käes füüsali korv): "Kas keegi korvi tahab või viskame selle ära?"
Krissu: "Jäta see alles juhul kui sa tahad kellelegi korvi anda!"
#bestnaliever

Eile tegi Siku banaanipannkooke, aga eks esimene läheb ikka aia taha ..

Lõpp hea kõik hea!

Eriti need pannkoogid!

Krissule meeldis ka :)

Täna, pärast mõne peoeelse meeleolu jäädvustamise video vaatamist otsustasid Kerttu ja Krissu, et hakkavad tihemini jooma, aga õnneks joomiseni ei jõutudki, sest Kerttule hakkas juba puhas mõte pähe ning umbes tund aega naerdi lihtsalt rääkimispuude üle. Otsustati ühiselt see joomise mõte ka maha matta.

 Oleme muidu üleüldiselt hästi palju muudkui koosolekutanud ning asjad hakkavad vaikselt ilmet võtma. Seda, mis juhtuma hakkab saate vaadata juba SIIT.

Täna olime hirmus produktiivsed ja ajasime asju, selle eest kõigile suur pai!

Krissu nägi ükskord Tartus käies loomapoes seda looma.

Rõõm ja lõbu - vajuta SIIA!

Emotsioonidemotsioonid

See juhtus ühel õhtul...

(et võib-olla eristada pimedusest kujusid, on parem vaadata videot suurel ekraanil)

Praegu istume Krissuga köögilaua ümber, Siku magab, sest on haige, ja lihtsalt ei õpi. Selle asemel teeme kõike muud võimalikku, näiteks jagame laiemale avalikkusele seda blogi, vingume, asetame oma maja Viljandi suhtes perspektiivi(avastasime, et näeme oma aknast Lossi tänavat ja selle nurgal olevat maja!) ja nagu juba arvata võib siis filosofeerime erinevate praktikas mitte kasuks tulevate teemade üle.

Lumesahk sõitis mööda.

PS! Sest milleks õppida kui saab vaadata Wordi settinguid või katsuda oma kätt, kus peal on kuivanud henna.

Videomeenutus poest

Ahhoiah-juhhuiah!

Kerttu on üksi kodus ning nagu ikka alates ärkamisest kuni praeguseni, ehk kaheteistkümnest neljani lihtsalt arvutis istunud. Krissu on Tallinnas ja Siku tööl. Tuleb välja, et oma aja üksi huvitavalt sisustamine on väga raske. 

Sellegipoolest ei olnud see tühja istumine täiesti kasutu, sest suutsin ära organiseerida mõned arvutis segamini olnud pildikaustad ning arvuti ja telefoni ära sünkroniseerida(keeruline sõna).

Muide, seoses keeruliste sõnadega: 

surrogaatema on sama keeruline sõna kui akuraatlasipuu,

mitte, et nendel sõnadel omavahel üldse mingi seos oleks.

Siin on videomeenutus mau-korteri poekäigust:

Kusjuures kokkuvõttes sõigi Krissu ühel päeval riisi kanaga ning teisel päeval kana ja riisi ja makarone.

Lõpetuseks vastus küsimusele Mis häält teeb piim?

(Samast seeriast küsimused: 

Kust tulevad sokid?

Mida pilved kardavad?

ning

Mida inimesed söövad?)

Mis häält teeb piim?

PS!: naabritele on saabunud külalised ja keegi laulis just koridoris "olin mina alles noori mieesi, olin alles noori mieesi". Jätkuvad summutatud kitarrihelid ja inimeste hääled.. meil on ikka veel seinad õhukesed. Rahvast aina koguneb ning ka muusikainstrumentide valik on laienenud viiulile ja trompetile (või siis ma ei tunne pille ega hääli ja tegelt on seal ikka
veel ainult kitarr ja hulk inimesi).

Oktoobrikuu viimane neljapäev

Jõudsime täna oma õppereisilt koju pisut vähemuses- sinna läks meid kolm, kuid tagasi Viljandisse jõudsid ainult Signe ja Kerttu. Need kaks maandusid koju jõudes kohe kott-toolile ja köögitoolile ning ega nad õhtu jooksul enda asukohta väga muutnud ei olegi. Aeg-ajalt on kostnud neile omast naeru (loomapiltide vaatamise naeru) ühest nurgast, siis jälle teisest nurgast. Ning aeg-ajalt jälle küsinud üksteiselt, et "kuule, mis teed?" või "kuule, mis me teha võiksime?" Aga ega need küsimused eriti kaugele ei viinud, ikka olid nad oma turvalises istuvas asendis edasi.

Aga no mis me sest reisist ikka pikalt räägime. Räägime pigem sellest, et meie korteri seinad kajavad päris hästi läbi. Peale selle, et kuuleme tihti, kuidas naabritel külalised käivad (ning siis taipame, et meil tõesti endal ei ole sõpru, sest meil eriti külalisi nagu ei käigi), kuuleme ka seda, mis telefonihelin meie naabritädil on. Kuid see pole veel kõik, me saame ka targaks tänu sellele, et seinad hästi läbi kajavad ning et naabritädil televiisor on. Täna wc-s käies sain teada, et kastanimunad on väga tervislikud ja neid tuleb korjata, nimelt parandavat nad vereringet!

Tegelikult meil ühel heal päeval käisid küll külalised, pidi kohe pilti tegema. Toredad inimesed.
(See, et Krissu on pildil, ei tähenda, et ta oleks ka külaliste hulgas. See, et Signet ei ole pildil, ei tähenda, et ta ei oleks siis kodus olnud, aga see, et Kerttut pole, tähendab küll.)

Meile esitati juba esimene kaebus, et meie blogi seisab. Niisiis tuleb end kokku võtta ja kirjutada mida on Mau korter nädalavahetusega korda saatnud.

Kerttu käis nädalavahetusel kodus ning kui ta Viljandisse tagasi tuli, oli tal kaasas kauaoodatud pesurest! Lõpuks ometi ei pea me pesu pestes oma riideid mööda korterit laiali laotama vaid saame need nüüd ilusasti kõik ühte kohta kuivama panna.

Signe tegeles nädalavahetusel ilmselgelt tööl käimisega. Mille muuga ta siis ikka tegeleb. Lisaks sellele oli ta tegelenud ilmselgelt ka popkorni tegemisega sest pühapäeva õhtul leidsime köögi põrandalt  ja kapi alt nii mõnegi popkorni, mille ta oli sinna enda jaoks peitnud. Et oleks ikka hiljem ka midagi süüa.

Krissu veetis oma nädalavahetuse pärnus. Pärnu oli väga pizzarohke ja ülimalt vahva. Krissu kohtas pärnus veel ühte Talmari sugulast, kes ei olnud kohe kindlasti mitte nii tore ja armas kui Talmar. Võimalik, et ta tahtis vaid uurida kuidas Talmaril läheb kuid Krissu ei soovinud kohe üldse temaga mingit sõprust luua.

Kui nüüd eilsed kohutavad sündmused kõrvale jätta, siis oli eile meil üsna vahva päev. Oli viha valitsemise loeng ning sellega ka meie koolipäev lõppes.
Õhtul otsustasid Krissu ja Signe, et lähevad teatrisse. Tegemist oli meie enda TÜ VKA teatritudengi, Jaanika Tammaru, diplomitööga mille nimi on PÖÖRIÖÖ. Etendus oli väga hea ning soovitame kõigil kel vähegi võimalik minna homme või ülehomme tartusse seda vaatama!

Homme sõidame me terve kursusega väljasõidule ning külastame erinevaid noortekeskusi. Eks siis näis kuidas väljasõit läheb ning kirjutame sellest lähemalt juba paari päeva pärast.


Meil oli täna akna taga üks nunnu mau!

Hõissa kauboi!

Neljapäeva õhtu, kell on 18:10.
Oleme edukalt üle elanud rebastenädala ja praegu teeme ettevalmistusi peo jaoks.

Krissu üritab jalga tõmmata Kerttu pükse, mis tulid just pesust ja on veel, föönitamisest hoolimata, läbimärjad.

Siku üritab endale teha kaabut, mis peaks siis valmima pensionäride peo jaoks ostetud elegantsest kübarast.

Kerttu tahtis ka pilti ja Krissu aitas teda fööniga - selve foto time!

Täna ärkasid Siku ja Kerttu kell 6.oo varahommikul enne kukke ja koitu, et minna kooli vahvaid rebasekutsusid nende hommikuvõimlusel üle vaatama. Koju jõudmise ajaks oli Krissu juba üleval ning õppis vahvasti õppimise ja õpetamise eksamiks, mille Kerttu ja Siku üle lasid, va ülelaskjad.

Muidu on tore, õues on tunda lumememmede ja jääkuningannade kargeid hingeõhkusid..tähendab räme külm on, nägu oleks peaaegu ära tulnud.

Ebola

Hoolimata sellest, et me tegelesime eile istumisega, saime siiski oma powerpointi tehtud ning tänane esitlus läks meil ka oodatust paremini. Jee! 

Eesti kultuurilugu - läbi!

Kerttu on täna hästi tusane ja segaduses, sest teda vaevavad täpid. Täpid ja laigud igal pool üle keha. Kahtlustame, et ehk tuleb see juustust mida me viimasel ajal liiga palju tarbime. Loodame südamest, et Kerttut ei ole tabanud ebola ja kõik läheb hästi. 

Hetkel, kell 14.50, on olukord selline, et Krissu ja Kerttu sõid end kurguauguni täis ja tegelevad jätkuvalt istumisega. Vähemalt on neil tore laulda ja pühendada oma laulud lugupeetud härradele, Talmarile ja Toomasele. 

Signe on hästi entukas ja veedab oma aega koolis ja tegeleb targaks saamisega. Me ei pane seda pahaks, las õpib. 

Teine päev

Olukord kell 21:14

Signe lihtsalt istub, sööb melonit ja kuulab Bryan Adamsit.

Kristiin lihtsalt istub, sööb melonit ja vaatab mingi kunstniku pilti, kes on täiesti väljaspool teemat.

Kerttut pole hetkel kodus, aga selleks, et ta istumisest üldse välja ei jääks, siis ta läks teatrisse. Istuma.

Ei, see ei ole lihtsalt random tekst, see on lühikirjeldus sellest, kuidas me teeme homseks loenguks seminaritööd.

                                                         Me oleme ka varem istunud.

                                                                 Meile meeldib istuda.

Istumine.

Peale istumise meeldib meile veel kookospiimast juustu süüa. Seda kulub meil päevas juba peaaegu, et pool kilo ning selle kookosjuustu nimel oleme paljuks võimelised. Kerttu ostis selleks nimelt lausa vispli, sest see minivispel, millega alguses juustu tegime, oli isegi meie, väikeste inimeste jaoks liialt pisike.

Siin on näha seda imelist kookospiimast juustu, imelisel riisileivakesel, basiiliku imelise lehekesega. Kõik see asetseb Kerttu imeilusal taldrikul

Aga rääkides üldse tänasest päevast, siis Kristiin sai kätte paki, mis oli juba umbes kuu ja kaks nädalat hilinenud, nii et ta on nüüd õnnelik.

Aga õnnelik ei ole mitte ainult tema, vaid ka Kerttu, sest ka tema sai täna paki. Tänu sellele pakile muutub Kerttu kantrinaiseks. Selline imeline pakk. Muudab kohe imagot ja puha.

Signe ei saanud ühtegi pakki. Aga ta on ka õnnelik

Heippadi-hei-hei!

Jakobsoni tänava Mau-korter avab oma telgitaguste uksed ning laseb laiemal avalikkusel ekraani vahendusel meie mõtisklustest, töödest, tegemistest ja lullilöömisest osa saada.

Järgnevalt üsnagi randoomsed ülestähendused, mis hetkel tundusid mulle vajalikud või asjakohased.

Korteri elanikkond:

- Talmar Võrk, elas meil köögiakna nurgas. Oli kurt ning plaksutas, kui me talle laulsime. Hüüdnimi hellitlevalt Tuhka-Tallu, sest päeval, kui meie kodust ära olime, meeldis talle koristada. Viibis üsna kaua, aga kahjuks on praeguseks ära kolinud. Ilmselt ülerahvastatuse või tuuletõmbe tõttu. Meeldiv härra.

- Toomas Tiib, kolis sisse veidi enne Talmari lahkumist. Muidusööja ning üleüldiselt tüütu tegelane. Nüüdseks teadmata kadunud. 

- Vahepeal seadis end sisse meie köögikappidesse, täpsemalt kuivainetesse, üks teatud sorti kummaline kärgpere, kes laienes väga kiiresti. Ilmselt oli nende salaplaan Mau-korteri okupeerimine, sest köök on ju ometigi kodu süda. Õnneks põhjaliku salamissiooni käigus kõrvaldasime nende redutamispaiga, siiski ilmutvad end veel viimased ellujääjad. Püsime tugevad! 

Ootame järgmisi külalisi..

Ebaõppimised:

Kui "koi" on omadusõna, siis kuidas on selle ülivõrre?

Koi - Koim - Ülikoim !

Võibolla hoopis koiim või siis koijim?

Täna:

Täna lasime loengud üle, et kasside-koerte varjupaigas käia Viltsus. 

Oh seda rõõmu ja õnne need väiksed ja natuke suuremad karvapallid tuua võivad. 

Et Krissu end väljajäetuna ei tunneks.

Lõpetuseks:

Anname endast parima, et suudaksime seekord ühe asjaga järjepidevalt ja päriselt tegeleda!