Vabandused, vabandused..

See on nüüd küll see koht, kus peaks vist igatpidi ette ja taha vabandama, et meie blogi nii unarusse on jäänud. Meil on tõesti väga palju tegemisi ja juhtumisi olnud, seega pole otseselt aega leidnud (ja olgem ausad, natuke on asi ka viitsimise taga), et siia midagi kirjutada. Vähemalt nüüd, natuke rohkem kui kuu aega hiljem, püüame selle vea parandada.

Alustame siis kohe alguses üsna kurvast asjast. Nimelt 08.02 kuupäev on Kerttu ja minu jaoks edaspidi teine sünnipäev. Kaheksanda veebruari hommikul hakkasime siis Viljandi poole sõitma, aga väga kaugele me ei jõudnudki kuna Rapla - Türi teel toimus meil laupkokkupõrge vastassuunast tuleva autoga.
Oli üks väga kole kuid õnnelik õnnetus. Õnneks tuli kiirabi üsna ruttu ja haiglas tehti meile vajalikud protseduurid ja juba samal päeval saadeti meid kodusele ravile. Kahjuks annavad vigastused ja valud siiani endast väga tugevalt märku, aga õnneks mitte nii palju et need meie igapäevatoimetusi segaks. Seega on kõik ikkagi väga hästi ja muretsemiseks põhjust ei ole.
Lisan siia veel ka lingi sellest õnnetusest:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/delfi-fotod-raplamaal-juhtus-liiklusonnetus-haiglasse-kontrolli-viidi-kolm-inimest?id=70744221

Kindlustuse asjadega tundub olevat lõpuks ühel pool, jäänud on veel politsei. Ja saladuskatte all võin öelda, et Kerttul on juba uus autogi käes, aga sellest juba hiljem.

Jätkame siis palju rõõmsamates toonides. Lõpuks, kui me siis mõned päevad hiljem Kerttuga Viljandisse saime, saime uudise, et naabrite perre on lisandunud üks pisike unkel. Tegemist on imearmsa pisipoja Eduart Ekkega. Oh seda rõõmu ja uudishimu kui Maigi ja Viljar lõpuks koju tulid. Olime nagu mingid naabrimutid uksel vastas tervitamas. Poiss on vahva ja meilegi üllatuseks väga vaikne (meil ju seinad siin papist, aga beebi häält pole veel kordagi kuulnud).

Ja juba 15ndal veebruaril algas meie tripp Slovakkiasse. Tegemist oli Elamuspanga suvepäevadega. Kuna suvel olid kõigil käed-jalad tööd täis ja ühist vaba aega ei leitud, toimusid meie suvepäevad hoopiski nüüd Slovakkias suusatades/lauatades. Ühtlasi oli see ka meie Mau-korteri reis. Juhuu!

Aga kell on hetkel juba palju ja homme on vaja varakult kooli minna niiet Slovakkiast ja teistest toredatest tegemistest kirjutame pikemalt juba lähipäevil järgmises postituses.

Mau!